Smaragdide otsinguil


Alustasime oma tuuri varakult käisime poest poodi ja uurisime juveliiride käest infot, meile näidati igasuguseid kive alates turmaliinist lõpetades kallimateni, juba lihvitud haruldused noh nii umbes 25000 eurosed kivid. Olid küll ilusad aga mõeldud siiski jõukatele. Äkki peatusin ühe poe ees, mille vaateaknad tirisid mind sisse hästi tagasihoidlikku poodi, kus kohapeal lihvimisaparaadid, puurid, hunnik suurendusklaase, ühtlane segadus ja kastide, sahtlite viise kive. Küsisin, et kas tohin siin natuke ringi vaadata ja peatusin akvamariini kasti juures, valisin ilusamad kivid välja. Härra küsis mult vigases ingise keeles, et mis neiu soovivad? Ma rääkisin sellele härrale oma loo ära. Ta palus mul veidi oodata ja siis… tuli ta tagant ruumist välja smaragdi kastiga, lubas mul sobivad tükid ise välja valida ja nii me seal siis istusime ja koos sorteerisime nädal tagasi Aafrikast saabunud smaragde, rubiine jne.

Ma olin sattunud paradiisi ja muinasjuttu ühe korraga. Siit õppetund, ära anna kunagi alla, sa võid olla kolme sammu kaugusel kullast. Napoleon Hill loobus oma unistustest leida kulda ja seda kõigest meetri kaugusel kohast, kus avastati hiljem suurim kullasoon. Ta otsis valest kohast ja müüs oma maalapi maha kaltsukaupmehele, kes kaasas vastavad spetsialistid ja leidis ise suurima kullasoone. Ta sai multimiljonäriks.
Ehk siis loobuda on alati kergem. PS! Seerumid tulevad. Esimene partii valmib juba õige pea.
Sigrid Keskküla